See oleks nagu eile olnud. Ilus päikseline kevadpäev, olin äsja lõpetanud oma keskpäevase kohvi ja tegudeks valmis, et teha järgmine müügikõne. Niipea aga, kui ma numbri jõudsin valida, tabas mind tugev paanikahoog.
See tunne, justkui olekski viimne hetk käes: süda peksles, hingata ei saanud ja kartsin, et saan rabanduse. Sööstsin laua tagant minema, teadmata õieti, mida teha või kuhu minna. Ometigi olin turvalises keskkonnas, kus kõik oli hästi…
Ümberringi murelikud näod, endal meeletu hirm. Aga kellelegi rääkida ei julgenud, ega teadnud, kuidas seda üldse teha. Sest mul oli häbi – kuidas üks mees ei saa iseendaga hakkama. Kartsin hukkamõistu, et kui end avan, siis arvatakse, et olen imelik.
Fookuses: vaimse tervise hoidmine töökeskkonnas
Kõik see, mida sa just lugesid, on „liiga hilja“, ükski inimene ei tohiks sellisesse punkti jõuda. Läbipõlemist on võimalik ennetada. Nii nagu ka teisi vaimse tervise väljakutseid.
Allpool mõned teadmised ja põhimõtted, kuidas töökeskkonnas lihtsate tegevustega enda ja tiimi vaimse tervise eest hoolitseda.
Eeskuju roll
Enda avamine inimeste ees, kellega on pigem professionaalne suhe, on üsna keeruline, kuna enda haavatavaks tegemine võib esile tuua kahetisi tundeid. Jah, stigmatiseerimine on meie ühiskonnas endiselt olemas, kuid paljud tuntud inimesed, kes on eeskujuks, julgedes vaimse tervise teemadel sõna võtta ning oma kogemust jagada, inspireerivad ka teisi heaolu nimel tegutsema.
Iga inimene on milleski tugev. Teisalt on meil külgi, millega me pigem ei soovi silma paista. Sügaval meie sees on ka varjuküljed, mida kellelegi teisele iial näidata ei soovi. Seega ei tea me kunagi, mis võib peituda fassaadi taga.
Kui sinu tiimis valitseb positiivne atmosfäär ja toote koostöös regulaarselt „koju“ häid töötulemusi, siis sul on erakordselt vedanud! Hoia ennast ja hoolitse oma tiimi eest. Iga hea tulemuse taga on toetavad tegevused, mis pingutuse reaalsuseks teeb. See annab aimu, et iga tiimiliige on varustatud tööriistade ja tehnikatega, kuidas hoolitseda enda eest ning kuidas toetada oma kolleege – isegi siis, kui see toimub alateadlikult.
Kui keegi julgeb jagada, lisaks võitudele, millised on tema raskused või ebakindlused ning kuidas ta need ületab või enda kasuks tööle paneb, võib see leevendada paljude jaoks tõsiselt suuri hirme.
Miks me ennast avama ei kipu?
Suure tõenäosusega on selle aluseks varasem negatiivne kogemus, kus inimest ei mõistetud, pisendati või sootuks ignoreeriti tema muret.
Oskus suhelda vaimse ja füüsilise tervise teemadel töökeskkonnas on esmavajalik tööriist, et kujundada välja heaolu strateegia, millest võidavad kõik osapooled. Sest need kajastuvad heades töötulemustes, mille eelduseks on tegevused, alustades oskusest lihtsate tegevuste abil hoolitseda enda ning oma tiimiliikmete vaimse heaolu eest.
Sammud avatud ja toetava töökeskkonna loomiseks
Esimene ja kõige lihtsam samm: tuleb pidada meeles, et see on teekond, millel võivad tabada tagasilöögid, kuid samuti tuleb seal ette olulisi võite. Ühtlasi on see protsess, mis muutub ajas paremaks täpselt nii palju, kui sellesse panustatakse.
Teiseks, teadlikkus, mida tähendab üldse hea vaimne ja füüsiline tervis. Kuidas õppida tähele panna signaale, kui midagi hakkab tervise osas tasakaalust välja minema ning oskused sellele reageerida – oskused rääkimiseks, mõistmiseks ja kuulamiseks, kui keegi otsustab oma väljakutseid teistega jagada.
Kolmandaks, tööriistad ja praktilised tehnikad, et töötada välja strateegia, kuidas hoolitseda enda ja tiimi heaolu eest, muu hulgas kindlasti teadmised, kuidas osutada vaimse tervise esmaabi.
Neljandaks, spetsialistide kaasamine, et kujundada heaolu strateegia, mis arvestab ettevõtte äriliste eesmärkidega, kuid kaitseb ka töötajate vaimset tervist. Et vältida kõige halvemaid stsenaariume: läbipõlemine, depressioon, ärevushäired, sõltuvused jms.
Head töötulemused on ihaldusväärsed nii töötajale kui ka tööandjale. Siiski tuleb meeles pidada, et neid on võimalik saavutada ainult tegevuste kaudu. Tegutsemistahe on kõige suurem siis, kui endaga on kõik hästi on, kõigil tiimiliikmetel.
Viiendaks – turvatunde loomine ehk teadmine, et kui minuga tõesti peaks midagi juhtuma, ei toimu häbimärgistamist ja saan asetada fookuse 100% tervisele, taastuda ja tulla tagasi veelgi tugevamana.
Märgid, mis reedavad, et keegi tiimis võib vajada abi
„Naeratav depressioon“ või „kõrgelt funktsioneeriv depressioon“ – pealtnäha ei paista inimesel mitte midagi viga olevat. Aga tegelikkuses võib tema sees valitseda täielik tühjus = motivatsioonipuudus. Siiski, inimese käitumine tavaliselt reedab, et midagi on valesti.
Sooritusvõime kannatab, sest kogu päevaks ei pruugi jätkuda energiat, keskendumine ja mälu on häiritud, tekivad vead ning häired tähtaegadest kinni pidamisel.
Silmanähtavaid märke võib olla teisigi. Inimene on näiteks hooletum oma hügieeni osas. Või muutused iseloomus ja üldises emotsionaalses olekus: endasse tõmbumine, tõsisus, äkilisus, tujude kõikumine. Või järsud muutused kaalus, motivatsioonipuudus, sage haigestumine.
Isiklik kogemus: mida võiks töökeskkonnas vältida
Enamik neist märkidest avaldus minul endal samuti. Minu arvates ongi kõige valusam ja raskem protsess, kuidas enda vaimse tervise väljakutsetest rääkida või põhjendada, miks ma üht- või teistviisi käitun. Siiski on oluline mainida, et ma ei süüdista kedagi, ajad olid pisut teised ja teadlikkust vähem. Me proovisime suhelda ning leida lahendusi täpselt sellisel moel, nagu olid meie toonased teadmised.
Passiiv-agressiivsus on hea näide, kui meil puuduvad vastavad teadmised, tööriistad ja tehnikad, kuidas hoolitseda enda vaimse heaolu eest või kuidas kedagi teist toetada. Sageli tulevad mängu emotsioonid, mis võivad teha rohkem kahju kui head.
Kõrgeid eesmärke on võimalik täita. Kuid sellele ei aita kaasa ähvardused, hirmutamine ja manipuleerimine. Samal ajal kaotab selline lähenemine julguse tulla innovaatiliste lahenduste peale, sest kardetakse eksida.
NEGATIIVSE SISEKLIIMA MÕJU
Kui tiimis on inimesi, kelle jaoks on normaalne teisi taga rääkida või intriige punuda, siis sellest on mõjutatud terve kollektiiv. Hukka mõista on ülimalt lihtne, aga päriselt mõistmine, tugi ning julgustamine on tiimi edu aluseks.
Tuju, millega tööle tulen, võib mõjutada teiste meeleolu. Jällegi, kõiki emotsioone on okei tunda ja me ei pea midagi alla suruma. Kui on kehv päev ja tunneme end halvasti, ei pea teised selle pärast kannatama. Meie ülesandeks on anda teada endas toimuvast. Emotsionaalne intelligentsus ja oskused suhelda aitavad ennetada konflikte.
Proovime kolleegi mõista, isegi siis, kui tema mure tundub tühine. Mõistmine aitab inimesel avaneda, sest ta tunneb end turvaliselt. Samuti aitab rääkimine jõuda lahendusteni ning leida võimalused, kuidas hakata nende nimel tegutsema. Seejärel juba julgustame ning loome turvatunde, et oleme töökaaslase jaoks olemas.
Praktilised nipid, mida tiimiga koos juurutada
Ettevõtetel on omad väärtused, missioon, filosoofia ning ärilised eesmärgid, mis kujundavad nende igapäevaseid tegevusi ning annavad suuna, kuidas nad soovivad oma mõju ühiskonnas kujundada ja probleeme lahendada. Seega on äärmiselt oluline tunda oma tiimi: milliseid tegevusi vajab terve tiim, et ennast hästi tunda ja mis aitaksid luua eeldused täita ettevõtte ärilised eesmärgid?
Igaüks saab hoolitseda enda vaimse ja füüsilise heaolu eest, alustades kõige elementaarsematest tegevustest. Piisav füüsiline aktiivsus, unest lugupidamine, head toitumisharjumused, oskus juhtida ja väljendada oma emotsioone.
„Mina ei näe sinu sisse, sina ei näe minu sisse“
Et meil oleks ettekujutus, mida me vajame, et ennast hästi tunda, on meil vaja sel teemal suhelda. Iga tiim on unikaalne ja koostöös tiimiga leiame üles lihtsad tegevused, kuidas toetada oma vaimset tervist. See aitab ka pikemas perspektiivis järjepideva protsessina välja töötada tugeva strateegia, mis toob head töötulemused.
Siiski, ettevõtte ärilised eesmärgid on põhjusega prioriteetsed. Kahtlemata kogeme perioode, mis on täis ebakindlust ja teadmatust. Tasub üle korrata: stressi, ärevust ja muid ebameeldivaid emotsioone on täiesti normaalne tunda ja neid ei tasuks karta.
Teinekord seisame silmitsi meeletu pingutuse või olukorraga, kus peame piire kompama, sest vastutasuks on suur auhind. Seda tulebki teha, sest kuidas me muidu aru saame, milleks me võimelised oleme. Kui latt on liiga madalale seatud, kas me kunagi kasutame oma täit potentsiaali ära?
Eesmärke seades on väga oluline, et kõik oleksid samal lainel ja üksmeelsed selles suhtes, mida üldse vaja teha on. Et tulemuste püüdmine õnnestuks, on vaja tiimil tuge ja turvatunnet, et eksimine on täiesti loomulik protsessi osa, millest on kõige rohkem võimalik õppida ja areneda. Pärast iga pingutust peab toimuma ka võrdväärne puhkus. Kuna paljud ettevõtted kutsuvad enda tiimi ka pereks, siis me ei jäta ju oma pereliikmeid hätta…
Silmanähtav stress ja ülekoormus – kuidas suhelda?
Pigem nelja silma all vestlus, pidades meeles, et vestluseks on sobiv aeg ja sobiv koht. Tuleb luua kontakt ning lähenemine peab olema absoluutselt hinnanguvaba. Jah, see võib olla ebamugav, kuid üpris lihtne: „Kuule, ma olen märganud … ja ma olen pisut mures, kas sa soovid sellest rääkida?“ Kui inimene otsustabki jagada, siis tuleb alati kuulata ja proovida mõista.
Kuulamisel ja kuulamisel on vahe. Kui ise olen kuulaja rollis, siis lõpetan kõik kõrvalised tegevused. Küsin juurde avatud küsimusi. Tähtis on ka teadvustada, et ma ise ei hakkaks kellegi teise muret lahendama, vaid annan mõista, et temast hoolitakse ja kui selleks on vajadus, siis on olemas ka vastav tugi. Rääkimine on jõustav protsess ja sageli leiab inimene selle käigus lahendused juba ise.
Kui inimene siiski ei soovi jagada, siis aitab ka julgustamine: „Muidugi, arusaadav, lihtsalt tea, et olen sinu jaoks olemas.“ Sest kindlustunne, teadmine, et keegi minust hoolib või mul on võimalik kellegi poole pöörduda, kui vajan tuge, on tugev edasiviiv jõud. Omalt poolt saan alati kedagi teist julgustad ka tegudele.
Purustame müüte vaimsest tervisest töökeskkonnas
Kuigi inimesed on teatud asjades üsna sarnased, on siiski igaühel oma unikaalne perspektiiv, kuidas ta maailma kogeb. Seega on üsna ohtlik eeldada, et terve tiim mõtleb ja tunneb täpselt ühtmoodi.
1. „Meie tiimis pole vaimse tervise probleeme, sest keegi pole sellest rääkinud“
Olgugi et teadlikkus vaimse tervise osas on tõusnud, seisame endiselt probleemi ees, kus inimesed ei räägi oma vaimse tervise muredest hirmu, häbi või stigmatiseerimise tõttu. Sageli eelistatakse probleeme varjata, kuni need muutuvad väga tõsisteks. Olen seda viimast isiklikult teinud mitmel korral ja ei soovita.
Tiim vajab turvatunnet, et nende ümber on avatud ja turvaline õhkkond, kus vaimse tervise teemadel sõna võtta on normaalne. Selle toetamiseks läheb tarvis eeskujusid, alustades kõige lihtsamatest teemadest. Näiteks jagada hiljutisi stressiolukordi ja kuidas nendega toime sai tuldud. Või isiklik lugu, kuidas läbipõlemise märgid hakkasid tekkima ning õnnestus seda ennetada. See on väga inspireeriv ning annab tiimile julguse ka oma kogemusi jagada.
2. Juht: „Vaimse tervise toetamine on personaliosakonna rida, mitte minu”
Tänu kaitseväele saan väga hästi aru väitest, et iga tiim on oma juhi nägu. Kõik teadvustavad, kuidas nende otsene ülemus ise käitub või kuidas ta teisi kohtleb. Teenistuses olid rühmad, kes hiilgasid oma sooritustes, ja rühmad, kes väga hästi oma ülesannetega hakkama ei saanud.
Iga juht kujundab tiimi igapäevase töökultuuri. Siin ongi äärmiselt oluline mõista, et sina juhina oled suurim eeskuju. Tugi on alati teretulnud, aga see ei tohi muutuda mikromanageerimiseks. Lase inimesel teha hästi seda, mida ta kõige paremini teha oskab. Regulaarsed vestlused tiimiga, kiitus, tunnustus ja paindlik töökorraldus on ainult boonuseks.
3. Juht: „Kui annan tiimile vabadust ja paindlikkust, kaob kontroll ja tulemused kannatavad”
Paindlikkus võib vastupidiselt suurendada töötajate motivatsiooni ja lojaalsust. Pealegi, vabadus ei tähenda kontrolli kaotamist, vaid hoopis usalduse loomist. Muidugi, siin on valdkondi, kus ei saa seda nii suurejooneliselt rakendada. Kõik taandub mõistmisele, usaldusele ja et oleksid selged ootused.
Lihtsad muutused, strateegiad ja head töötulemused
Väikesed ja lihtsad muutused, mida sammhaaval teha, võivad parandada töötajate heaolu pikaajaliselt. Et üldse teada saada, mida tiim vajab, on hea mõte kaasata spetsialistid ning võimaldada tiimile koolitusi ja töötubasid.
Siin on muidugi tähtis mõista, et tegu on järjepideva protsessiga ja ühest koolitusest aastas kindlasti ei piisa.
TIIMIKOOLITUSED
Kui sa soovid protsessiga alustada ja otsid oma tiimile pikaajalise mõjuga vaimset tervist toetavat koolitust, siis alusta siit
Vastutus on kõigil, mitte ainult juhil
Minu kõige suurem õppetund oma vaimse tervise taastumise teekonnal on tänaseni see, et mitte keegi ei tee muutusi minu eest. Mina ise pean need sammud tegema ja tegudele asuma.
Sama kehtib tiimidele. Iga töötaja roll on kõigepealt hoolitseda enda heaolu eest lihtsate ja toetavate tegevustega. Alustades sellest, millise tujuga me tööle tuleme, sest emotsioonidel on väga suur jõud. Minu kehv tuju võib lihtsasti teistele edasi kanduda.
Vaimset tervist toetav töökeskkond ja head töötulemused teostuvad siis, kui oskame üksteist märgata, kuulata, toetada ja mõista.
Algselt ilmunud virtuaalkliinik.ee
