Vahel saan enda jaoks olulisest alles siis aru, kui olen sellest ilma jäänud. Siiski, märksa parem on elada, kui oskan aru saada oma tunnetest ja mul on olemas teadmised, mida nende osas ette võtta, või mitte ette võtta.
Mõnikord mõtlen: „Huvitav, kui oleksin varem osanud teadvustada signaale vaimse tervise halvenemise osas, kas oleksin suutnud depressiooni, ärevushäiret ja läbipõlemist ennetada?“
Loodan, et saad järgnevat lugedes uusi teadmisi või värskendad olemasolevaid, mis aitavad sul paremini endast aru saada ning astuda õigeid samme, tagamaks, et oled inimene, kes oskab mõista ja juhtida oma tundeid. See omakorda aitab toetada mõtteviisi olla inimene, kellel on hea vaimne ning füüsiline tervis.
Fookuses: miks peaks oma tundeid mõistma?
Enda tunnete mõistmine on oluline, kui sind tabavad näiteks stress, ärevus ja väsimus. Võid arvestada, et need on täiesti normaalsed emotsioonid, mida tunda. Vahel ongi stress just see jõuallikas, mis elus edasi viib ning lahendusi leida aitab ja seda ei peaks üldse kartma. Küll aga tuleb olla teadlik, milline kogus stressi on mõistlik ja kuidas erinevad ebameeldivad emotsioonid meie heaolule kauakestvat mõju avaldavad.
Minevikus valisin põgenemise oma tunnete eest. Ehk enda tuimestamine ja emotsioonide alla surumise. Siiski tuli ühel hetkel tunnistada, et ka see enam ei toimi ja tuli midagi ette võtta. Koostöös oma psühholoogiga tegime tugeva alguse, millega iseseisvalt jätkasin. Kasutan seda põhimõtet tänaseni.
„Võta kõik vastu, kõik emotsioonid – nii meeldivad kui ka ebameeldivad!“ Millegi tundmine on signaal, mis tuleb ümbrusest või minu sees toimuvast. Selle abil saan ma väga hästi leida näiteks tee, et leida üles selle, mis on minu peamine mureallikas.
Tekkis omamoodi vabanemine. Kui varem soovisin kõige ebameeldiva eest põgeneda, sest keha ning mõistus tahtsid iga hinna neid tundeid vältida, siis hirmudele ja ebamugavustele vastu minnes selgus tõsiasi, et need on samuti täiesti tavalised emotsioonid ja mööduvad, kui püüda neid mõista ning nendega tegeleda.
Nipid tunnete mõistmise alustamiseks, koos hüvedega
Tõsisema tõuke oma tunnetest arusaamisel andis mulle päevikupidamine, seda nii kirjalikult kui ka videoformaadis. Enda tunnete sõnastamine viib kõikvõimalike tunnete põhjusteni. Kui tunded on üles kirjutatud, siis on neid võimalik ka näha. Jättes need oma pähe ja sisse, on see lihtsalt üks müra, mis tõstab pead, aga neile päriselt otsa vaadates on tunduvalt selgem, mida nendega ette võtta.
Ma kipun unustama. Sageli rohkem, kui ma seda endale tunnistada soovin. Minu tüüpiline reaktsioon liigsele ärevusele või ebamugavustundele, kui nad esimest korda üle pika aja pead tõstavad: „Olgu peale, väike ehmatus, võtan tempot pisut maha.“ Aga kas ma tegelikult võtan? Üldsegi mitte. Seda kuni järgmise „ehmatuseni“ ning nii see lumepall aina kasvab.
Seega, minu taktika endast arusaamiseks on väljalülitamised ja aja tekitamine mõtiskluseks, kus saan kõike protsessida:
hommikurutiinid ilma nutiseadmeteta;pausid mõtiskluseks;jalutused ilma segajateta;päevikupidamine nii kirjalikult kui ka videos.
Teadvustan ka seda, et mul ei ole võimalik kõike kontrollida. Kõikumised enesetundes ja emotsionaalsel tasandil on normaalne nähtus. Minu ülesanne on märgata muutust võimalikult vara ja sekkuda.
MÕTTEKOHT
Mõtiskle korraks sinagi: kuidas ja mille abil sina muutusi oma tunnetes saaksid paremini teadvustada?
Emotsioonide juhtimise positiivne mõju igapäevaelus ja suhtlemisel teistega
Töötamine iseenda tunnete osas on tekitanud sügavama arusaama, et kõik ei mõtle nii ega näe maailma nagu mina. Inimesed on teatud asjades küllaltki sarnased, kuid väga paljuski drastiliselt erinevad.
Et keegi minust aru saaks, see sõltub suuresti minust endast – sellest, kuidas ma kellelgi teisel aitan ennast mõista. Minu kohustus on suhelda vastavalt sellele, mis on minu jaoks oluline, arvestades ka sellega, mis mulle ei sobi. Seda kõike muidugi tervislikult, ka ennast kehtestades ja piire seades.
Kui mul on vaimselt keerulisem periood, võin anda sellest end ümbritsevatele inimestele teada. Ma ei pea laskuma detailidesse, vaid lihtsalt annangi mõista: „Mul on aku tühi, võin tunduda tuimem ja tõsisem, aga ma kinnitan, et see ei ole (kellegi teise suhtes) midagi isiklikku ning ma tegelen sellega, et toimuks muutus paremuse poole. Ja kui mul on abi või tuge vaja, siis ma kindlasti küsin seda.“
Lihtne märguanne teistele inimestele, et vajan aega iseendale, aitab suhete kvaliteeti tugevdada – luua usaldust ning erinevaid vaimse tervise väljakutseid paremini mõista. Mitte keegi ei näe minu sisse ja mina ei näe kellegi teise sisse.
Kindlustunne
Sageli küsitakse, kuidas läbipõlemist või veelgi tumedamat stsenaariumit, depressiooni ennetada. Üks väga tõhus salarelv ongi teadlikkus enda tunnetest ning mõistmine, mida võtta tõsisema tähelepanuga ning milliseid olukordi võtta rahulikumalt.
Kindlustunde saamisel on rahustav mõju. Ma tean, et ärevus, stress, kurbus on tavalised ja vajalikud emotsioonid. Vahel väiksemas, vahel suuremas koguses. Kui mu emotsionaalne kompass näitab iga tunde osas õiget suunda, kus asuvad lahendused, siis oskan ka vastavalt reageerida ja otsuseid teha. Kui toimetan huupi ja ilma teadliku lähenemiseta, võivad sellel olla pigem tõsisemad tagajärjed. Teadlikkus võib päästa tumedatest stsenaariumitest: läbipõlemine, depressioon ja muud vaimse tervise raskused.
Mis vahe on märkamisel ja juhtimisel?
Kui ma suudan oma tundeid märgata, on see juba pool võitu. Järgmine samm on oskus neid juhtida ja päriselt tegutseda, et midagi ka soovitud suunal muutuks. Kui ma teadvustan, et mul on halvem periood, miski mind rõhub või tekitab liigset pinget, on see äärmiselt oluline info.
Analüüsides enda igapäevategevusi, võin leida ka tegeliku mure põhjustaja. Seejärel on mul võimalik ka vastavaid muutusi ellu viia. Jättes kas midagi enda igapäevarutiinist välja või vastupidi, tuua hoopis midagi juurde.
Lihtsates asjades peitub võlu. Et enda emotsioone juhtida, tulekski võtta lähenemine, et mul ei ole võimalik ainult meeldivale keskenduda. Pean vastu võtma ka ebameeldivad tunded ning alles siis tekib mul võimalus nende osas midagi ette võtta. Lihtsalt eksisteerida ja kannatada, see kahjuks ei vii kuskile.
Kolm praktilist sammu oma tunnete juhtimise arendamiseks
Mida rohkem ma õpin enda tundeid märkama, seda kergem on mul nendest ka rääkida. Mida rohkem ma nendest räägin, seda rohkem on mul võimalik kindlustada olemine, et minu vajaduste ja soovidega on arvestatud. Keegi teine seda minu eest ära ei saa teha, aga võttes ise vastutuse, võivad ebameeldivused või ebamugavused laheneda kiiremini, kui oleksid võinud arvata.
Võttes vastu ebameeldivad emotsioonid, tekib võimalus säilitada rahu ka keerulistes olukordades, eriti nendes, kus mängus on mitme inimese emotsioonid korraga. Õppides kogema ka ebameeldivat, tekib aina enam julgust nendele rohkem vastu minna. See, mis varem valmistas ebamugavust, ei pruugi sind enam üldse liiga kaua mõjutada.
Kui pühendada konkreetne aeg muretsemisele, võib see luua eeldused rahulikumaks ning kvaliteetsemaks uneks. Kui oleme välja puhanud, tulevad meil kõik asjad paremini välja.
Eksiarvamused tunnetest
Öeldakse, et mehed ei nuta. Seda, kas keegi otsustab seda päriselt teha või mitte, on igaühe enda otsustada. Kuid mehed võiksid samuti oma tundeid paremini tundma õppida. Kui säilitame rahu, oskame rääkida turvaliselt, seista enda eest ja ennast kehtestada, loome eeldused tasakaaluks vaimse tervise osas. Seda muidugi tervislikul viisil, kus säilib turvalisus, mõistmine ja usaldus kõigi osapoolte vahel.
Stress ja ärevus on halvad. Kui neid on liiga palju ja need hakkavad elu segama, siis on tõesti vastik omas nahas eksisteerida. Ent stress ja ärevus on eluks vajalikud, kuna just nende abil oskame me kaitsta ennast ohtude eest ja tänu neile püsivad ka asjad meeles.
Kuidas tunnete juhtimine toetab vaimset tervist?
Kui ma julgen enda emotsioonidele vastu minna, sõltumata sellest, kas need on meeldivad või ebameeldivad, on mul enda kohta lihtsasti mõistetav teabevara, mille abil tuua enda ellu tegevusi, mis mind toetavad.
Kui ma julgen enda sees toimuvast rääkida ja küsida vastavat tuge, seda eriti töökeskkonnas, siis annavad turvatunne, mõistmine ja tugi juurde kindlustunnet, et tulen kõigest välja, vajades lihtsalt pisut aega.
Õigel ajal sekkumine ja otsus mitte teeselda ehk mitte teha head nägu edasi võib päästa kõige hullemast nagu läbipõlemine, ärevushäired, paanikahood või depressioon.
Millist rolli mängib empaatia?
Kuulamisel ja kuulamisel on vahe. Kui keegi pöördub sinu poole probleemiga, siis võiksid arvestada, et isegi siis, kui see sinu jaoks ei tundu erilise murena, on see teise inimese jaoks 100% tõsine teema.
Kui inimene usaldab kedagi ning jagab endas toimuvat, siis peame meeles, et seda ei tohi pisendada või tähtsusetuks muuta. Teame küll seda ühte tuttavat, kellel on vaja kõik üle trumbata, rääkides, et temal on alati mitu korda hullem või vingem. Ära sina ole see tuttav!
Avatud küsimused annavad samuti empaatiat edasi. Kui sa pole kindel, kas inimene soovib nõu või lihtsalt ärakuulamist, siis alati võid küsida küsimuse: „Kas sa soovid nõu või tahad lihtsalt, et keegi su ära kuulab?“
Kui tunded kasvavad üle pea
On täiesti loomulik, et vahel laseme emotsioonidel ennast kaasa kanda ja teeme seetõttu vigu: ütleme halvasti, nähvame või käitume impulsiivselt. Mis eristab inimest, kes on emotsionaalselt intelligentne ja kes mitte, on julgus võtta oma tegude eest vastutus. Kui peakski juhtuma olukord, kus teen oma käitumisega kellelegi haiget, on minu ülesanne selle eest vastutus võtta ja vabandust paluda.
Lihtne on teha nägu, nagu poleks midagi juhtunud, aga inimene, kes suudab ja julgeb tunnistada oma eksimusi ja on oma emotsioonidega kontaktis oskab luua ka sügavamaid sidemeid ennast ümbritsevate inimestega.
Kuidas teadlikkus oma tunnetest mõjub koostööle?
Koolitades praegu ettevõtete tiime, kuidas enda vaimset tervist toetada, käsitleme kollektiivis teemasid, mis on keerulised, valmistavad ebamugavust või ebakindlust. Nende jagamisel on sageli üllatuseks, et meie kõrval on inimesed, kes on silmitsi sarnaste väljakutsetega.
Praegusel ebakindlal ajal, mis ei pruugi olla kerge nii vaimselt kui ka majanduslikult, võib esineda palju murekohti ja sisemisi pingeid. Keskendudes ainult tulemuste jahtimisele, võime unustada selle, mida iga päev päriselt vajame. Et oleksime hoitud ja toetatud ning oskasime oma teadmisi rakendada nii vaimse kui ka füüsilise tervise osas.
Õppides suhtlema ka emotsioonide teemal, oskame üksteisele teada anda, mida meil on vaja, et ennast hästi tunda individuaalselt, ja samas suhtluse kaudu saame teada, mida meil on vaja tiimina, et kõigi soovid oleksid arvestatud. Kui tiimis valitseb usaldus ja oleme varustatud oskustega, kuidas pakkuda üksteisele just sellist tuge, nagu meil päriselt vaja on, siis peegeldub see ka meie heades töötulemustes.
Tiimikoolitus
Kui sinu tiim vajab vaimset tervist toetavat koolitust, siis saad vastavad juhised siin
Mida meeles pidada enda emotsioonide osas?
Kui sa soovid teha algust teadlikult oma emotsioonide juhtimisega, siis pea meeles, et see on ülimalt arendav protsess, mis aga võib alguses olla konarlik, sest inimene ei pruugi kohe teada, kustkohast täpselt alustada. Tähtis ongi lihtsalt pihta hakata.
Mõned emotsioonid võivad olla omavahel väga sarnased. Teised hoopis sellised, millest varem aimugi polnud. Põnev on tulla „autopiloodi“ pealt maha, peatuda hetkeks ja pöörata korraks tähelepanu sellele, mis mõtetes ja sisimas toimub.
Leia endale sobiv viis, kuidas oma tunded endale nähtavaks teha: kellele sobib kirjutamine ja päeviku pidamine, kellele mediteerimine, kellele lihtsalt sõbrale või sõbrannale ventileerimine. Õigeid lähenemisi on alati rohkem kui üks.
