Ma tean, milline on tunne, kui vaimsest tervisest on alles ainult varemed. Siis olin ma nõus kasvõi hinge maha müüma, et saada see endisel kujul tagasi – nüüd kohe ja praegu. Otsisin pidevalt trikke ja otseteid, kuidas sinna jõuda, ilma märkimisväärsete muutusteta oma üldises elukorralduses. Tean ka, milline on tunne, kui mul on vaimse tervisega hästi ja selles osas ei ole ma enam nõus järeleandmisi tegema. Pean andma oma panuse iga päev.
Fookuses: hea vaimse tervise saavutamine
Nõustamise praktikas kohtan samuti inimesi, kes on otsinguil, kuidas saavutada hea vaimne tervis. Seisund, kus kõik on hästi. Kus poleks pidevaid muremõtteid. Kus poleks liigset stressi, ärevus- ega paanikahooge, aga on kvaliteetne uni, hea enesetunne ja elust osavõtmise tahe. Ja et iga päev ärgates oleks „teeme ära“ suhtumine. Kahjuks pean alati „kurvastama“ kõiki inimesi, kes on teekonnal, kuidas seda kõike saavutada.
„Kurva uudise“ mõjust võid lugeda klientide antud tagasisidest, kuidas uued põhimõtted neid hoopis teenisid.
Miks?
Sellist asja pole olemas nagu hea vaimse tervise saavutamine. Sellise mõttelaadiga lähenedes jään ma automaatselt kaotajaks. Olen seda kolmel korral tunda saanud, kasutades seda sama lähenemist, et midagi saavutada, ja langesin depressiooni tagasi.
Kui ma hakkan ennast hästi tundma, ei tähenda see seda, et võin nüüd „lõdvaks lasta“.
Miks enamik dieedipidajaid ebaõnnestuvad oma teekonnal? Nad saavutavad soovitud tulemuse. Ja kui eesmärk on täidetud, mis saab edasi? Lihtne on minna oma tavapärase elu juurde tagasi. Natukene magusat täna, natukene õhtust näksi homme ning varem või hiljem on mäng läbi: kõik hakkab otsast peale, kuniks on jälle vaja uut dieeti pidama hakata.
Suhtumine on edu võti
Ma ei saa head vaimset tervist saavutada, sest see on piiratud mõtteviis. Ma pean mõtlema sellest kui millestki, mis jääb minuga alatiseks. Iga päev hakkab mäng otsast peale.
Mind aitab sellel teekonnal, kui sean eesmärgiks olla inimene, kellel on hea vaimne tervis. Mida teeb inimene, kellel on hea vaimne tervis? Millised on ta harjumused? Kellega ta igapäevaselt suhtleb? Mida ta enda ellu ligi laseb ja mille osas kehtestab konkreetsed piirid ja ütleb ei. Seejärel saan ma saadud vastuste põhjal tuua vastavad muutused enda ellu ja hoolitseda nende eest iga päev.
Pean arvestama, et otseteed pigem ei eksisteeri ja muutused ei juhtu üleöö. See on järjepidevuse proov, kus piisab sellest, et ma iga päev lähen kohale ja annan endast täpselt nii palju, kui ma jõuan sellel päeval anda.
Siin pole traditsioonilisi mõõdikuid, mis defineerivad, kas ma olen edukas või mitte. Mina ise pean need kehtestama.
Mida tähendab minu jaoks korda läinud päev.Mida tähendab aeg iseendale ja kuidas seda ellu viia.Mis toob mulle rõõmu.Mida tähendab lõõgastumine.Mida tähendab enda eest hoolitsemine vaimselt ja füüsiliselt.Milline on piisav puhkamine.Milline on kvaliteetne uni.Kuidas lähenen keerukatele olukordadele ja probleemidele.
Uus tegutsemine võib tunduda hirmsana, sest see toob ellu muutusi. Täiesti normaalne on, kui mind saadavad mõtted „Äkki ma kukun läbi?“, „Äkki näevad teised, kui ma ebaõnnestun?“, „Äkki lähebki paremaks?“ … Oluline on tähele panna, et nende mõtetega kiputakse looma tingimusi pöörduda tagasi vana ja harjumuspärase juurde. (Täpselt nagu siis, kui dieedipidamine lõppeb). Sest vana on tuttav. Ma saaksin tegutseda autopiloodil. Kuid sellisel juhul ma ei unusta endalt kunagi küsida: „Kui mu vanad harjumused ja üleüldine elustiil põhjustasid mulle kannatusi, siis miks nüüd käega lüüa?“
Seega, minu mõtteviisiks peab saama, kuidas ma olen inimene, kellel on vaimselt kõik hästi. täna ja ka igal järgmisel päeval.
Kui mind tabavad keerulised olukorrad
Raskused, stress, masendus, ärevus, muremõtted – ega need kuhugi ei kao. Need jäävad endiselt alles. Aga muutub suhtumine. Ma hakkan nägema takistuste asemel võimalusi. Ma hakkan märkama maailma sellisena, nagu ta on. Ja see annab mulle võimalused tabada kiiremini selliseid olukordi, kus midagi hakkab minema allamäge ning ma saan kiiremini reageerida, et tuua enda ellu asjakohaseid muudatusi, mis mind hästi teenivad. Nõnda jätkates on mul võimalik potentsiaalseid keerulisi olukordi koguni ennetada.
Jällegi on hea meeles pidada, et keegi teine mind päästma ei tule. Õigemini, keegi teine minu eest tegutsema ei hakka. Sellepärast ongi oluline teada, mida ma oma ellu ei soovi ning vastupidiselt, mida ma just soovin.
See lähenemine näitab kätte suuna ja aitab tuua ellu tegevusi ja kujundada end ümbritsev keskkond selliseks, mis mõjuvad mulle hästi. Kui mind tabavad rasked hetked, on mul sisimas turvatunne, sest tean, et võin sellest rääkida ning oskan ka õigest kohast abi küsida.
Mõned muutused, mida ma tegin
Ma ei saa tunda hästi ennast keskkonnas, mis põhjustab mulle halba enesetunnet, toimida ümbruses, mis röövib minult rohkem energiat, kui ma vastu saan, ja on oma olemuselt toksiline nii inimeste kui ka kultuuriliste väärtuste poolest. Toona ma ei teadnud paremini. Ma arvasin, et kõik tulebki välja teenida ja kannatus saab kunagi tasutud.
Ma põlesin läbi. Toimetulekuks tuimestasin ennast alkoholiga. Aga see polnud jätkusuutlik tee. Kannatamise valu muutus suuremaks kui valu muutuse ees ja sealt ma sain ka esimese tõuke astuda esimene samm, et muutuda inimeseks, kellel on hea vaimne tervis.
Selleks pidin üksi jääma. Eemalduma keskkonnast ja inimestest, kellega olin ümbritsetud. Ning pidin sügavalt hakkama mõtlema, mida ma õieti soovin. Ehk tegema esimesed sammud kehtestamaks enda personaalsed mõõdikud. Kas lihtsalt kulgeda ja loota pimesi, et küll kõik paremaks läheb? Või võtta päriselt vastutus, lõpetada ohvri mängimine ning asuda tegudele.
Liikumine: kõige käegakatsutavam tegevus oligi igapäevane jalutamine. See lõi keskkonna mõtlemiseks, kus sain lõpuks ometi ilma segajateta läbi protsessida, mis vahepeal oli toimunud. Pakkuda endale välja lahendusi oma muredele ja panna kokku plaan, kuidas need ellu viia.
Kusjuures jalutamist praktiseerin ma tänaseni ja pole ühtegi päeva vahele jätnud, sest see mõjub mulle niivõrd hästi ja ühtlasi toetab eesmärki olla inimene, kes on vaimselt terve.
Paljud inimesed on mulle elu jooksul öelnud, et ma unistaks väiksemalt, hoiaks oma ideed endale ja käituksin nii nagu kõik teised. See jättis jälje ja on sisendanud minusse palju kahtlemist oma võimetes. Kuid võttes kasutusele uued põhimõtted ja harjumused, mis on minu enda valitud ja millesse ma sügavalt usun, hakkasin mõistma, et mul päriselt tuleb midagi välja. Minu tegudel on tulemused, eelkõige mu enesetundele, ning see omakorda suurendas usku, et positiivne muutus on päriselt võimalik!
Ühtlasi on mõtteviis „kuidas olla inimene, kellel on hea vaimne tervis“ aidanud rikastada mu elu ja mind ümbritsevat keskkonda inimestega, kes mõtlevad ja tunnevad samamoodi. Samuti on see aidanud olla julgem ja võtta rohkem riske, olenemata sellest, kui tulemus võib olla ebaõnnestumine. Ja pealegi, ebaõnnestumisest õpibki kõige rohkem.
Toetavad soovitused
Üks minu hea tuttav on öelnud „Ma pole puu“. Ehk ma ei pea elus jääma paigale igaveseks ajaks. Mul on juurte asemel kaks jalga ja pea. Saan elus alati edasi liikuda, et leida enda ümber keskkond, mis on kooskõlas minu sisemaailmaga. Aga et seda leida pean ma kõigepealt teadma, mida ma ei soovi ja mida ma soovin. Sest vastasel juhul lepin vaid sellega mis mulle ette antakse. Kui see pole päriselt see, mis mu hinge täidab, siis see mõjutab ka minu üleüldist enesetunnet nii vaimselt kui ka füüsiliselt.
Keerukad olukorrad on endiselt elus olemas, aga neid ei pea kartma. Minu ülesandeks on neid võimalikult kiiresti endale teadvustada ning vastavalt reageerida.
Kui mind saadab kärsitus, siis on täiesti okei aktsepteerida, et head asjad võtavad teinekord aega. Võib juhtuda ka nii, et ma ei näe tulemusi tükk aega. Kui usk on tugev ja panus igapäevane, võin ma siiski varem või hiljem neid näha.
Jällegi: keegi pole mind keelanud oma äranägemise järgi midagi uut alustada, kui peakski juhtuma nii, et ma ei näe soovitud tulemusi. Sest need reeglid teen ma ise, kui kaua ma soovin end millelegi pühendada enne, kui alustan uue teekonnaga. Lahtilaskmise kunst, öelda ei ja oskus õigel ajal lõpetada on samuti väärtused omaette.
Minu enesetunne ja vaimne tervis on midagi sellist, milles saan väga suures osas kaasa rääkida. Minu ülesandeks on iga päev
ennast kehtestada ja avaldada oma soove;ennast kaitsta, kui on midagi, mis mind ei teeni;luua eeldusaed, et keegi teine ei näe minu pähe, ja vastupidi – seega, pean avatult suhtlema;hoolitsema tegevuste eest, mis mulle hästi mõjuvad ja leidma neid aina juurde;arvestama, et ma muutun! See, mis toimis kaks aastat tagasi, ei pruugi enam toimida ja pean vastavalt kohanema;jälgima, milliseid signaale mu keha ja vaim mulle edastab: kas tekib ärevus, stress, unetus jms.
Neid põhimõtteid ja soovitusi järgides olengi inimene, kellel on võimalikult hea vaimne tervis. See on väga suuresti seoses sellega, kuidas ma mõtlen ja käitun, millised on minu harjumused ja elustiil. Ma pean andma oma panuse iga päev!
Algselt ilmunud virtuaalkliinik.ee
