Liigu sisu juurde 
Kriis kriisi otsa eksole. Viimased kuud on olnud üks salajane sisemine võitlus. Taaskord tuttavad küsimused ja mõtted, kus ma ei tea enam, kuidas teha, mida teha ja millal teha. Tegeglikult ei olnud enam tahtmist ka väga teha. Eriti mitte vaimse tervise teemadel, mis on olnud minu südameasi, alates sellest hetkest, kui ise jalad uuesti alla sain.
Mingil hetkel hakkasin tundma, et minust on justkui tekkinud mitu erinevat versiooni. Üks osa minust tegi videoid ja postitusi vaimse tervise maailmas. Teine pool toimetas üldse mootorispordi maastikul, kus põhifookus oli hobikardisarja karraldamine. Kolmas pool õppis üldse programmeerimist taustal.
Miks ma seda kõike eraldi hoian? See on ju kõik on üks ja seesama inimene. Lihtsalt ma teengi hästi palju erinevaid asju ja mulle meeldib neid teha.
MUSE’ kontsert
Mul oli vaikselt juba allergia contenti peale mõtlemise osas. Aga väike päevareis Helsingisse, Muse kontsertile pööras asja täiesti vastupidiseks. Seal sain ma üle pika aja jälle selle tunde kätte. See tunne, kus sa lihtsalt tegtused mingisuguse seletamatu teadmise ja tunde pealt. Mitte, et ma pean vaid “ma tahan!” ja kõik ülejäänu loksub iseenesest paika.
Ja mitte ka selle pealt, et ma nüüd võtan kaamera “kogemusnõustaja Silver Kleimann-Leimann rollis”, vaid lihtsalt… Mina. Ma võtsin telefoni, filmisin, mida tahtsin, mõtlemata algoritmidele või sellele, kes mida ootab. Hiljem, kui ma selle kõigest video kokku panin, saingi aru. See ju ongi see tunne, mille pärast ma üldse kunagi sisuloomisega alustasin.
Ma ei olnud tükk aega midagi postitanud. Mitte sellepärast, et polnud midagi öelda vaid sellepärast, et ma ei viitsinud enam. Kõik oli ühesugune. 5 lihtsat viisi. 10 nippi jne. Kõik tundus liiga tehislik, liiga etteplaneeritud, liiga “õige”.
Ja nüüd ma mõtlen, et äkki ma ei peagi enam ennast presenteerima kui “kogemusnõustaja Silver Kleimann-Leimann”. Äkki piisab sellest, kui ma lihtsalt olengi mina. Inimene, kes teeb palju erinevaid ja ägedaid asju. Jagab seda, mis talle endale korda läheb.
Skripti pole vaja
Lihtsalt panen gaasi põhja ja loodan, et jään tee peale.
