Kogemusnõustaja pilguga
Rubriik Äripäeva meditsiinimeedias, virtuaalkliinik.ee, kus kirjutan artikleid olulistel teemadel, mida kogesin ise depressiooni & ärevushäirega võideldes.
Annan head nõu ning jagan nippe, mis toimivad nii töökeskkonnas kui ka eraeluliselt, kuidas enda vaimse- ja füüsilise tervise eest hoolitseda
Olukord, kus inimene tunneb, et tema harjumused, elustiil ja ümbritsev keskkond teda enam vaimselt ja füüsiliselt ei toeta, võib tekitada masendust ja meeleolulangust ning viia depressiooni.
Sügise saabudes, kui päevavalgust jääb üha vähemaks, on seda kohe tunda ka energiataseme ja sooritusvõime tuntavas languses. Kuidas ennast hoida, et läbipõlemist ennetada, motivatsiooni hoida ja masendust vältida?
Põhjused, mille pärast sageli “üle mõeldakse”, tekivad vajadusest ennast kaitsta ja võimalikeks ebaõnnestumisteks valmis olla. Mida teha, kui see hakkab igapäeva elu häirima….
Raskused, stress, masendus, ärevus, muremõtted – ega need meie elust kuhugi ei kao. Hea vaimse tervise juurde kuulub mõtteviis, kuidas ma olen inimene, kellel on vaimselt kõik hästi, nii täna kui ka igal järgmisel päeval…
Puhkamine võiks olla iseenesestmõistetav enese säästmise ja laadimise tegevus, mida tuleks teha täpselt siis, kui seda kõige rohkem vaja on. Kuidas õppida puhkama ilma süütundeta, et elada kvaliteetsemat elu ja olla produktiivsem…
“Kui ma ärevushäire diagnoosi sain, siis ühelt poolt saabus kergendus, et viimaks saan sõnastada, mis minuga toimub. Teisalt tõi see segadust juurde, sest näiliselt mul ju midagi viga ei olnud – ühtegi haava ega murtud konti, kuid tundsin, et olen katkine…”
“Kõik me oleme kuulnud depressioonist, aga ega me enne, kui seda omal nahal kogeme, täpselt aru saagi, mida see täpselt tähendab. Jagan Sinuga kuute eksiarvamust depressioonist, lisades enda vaatenurga.”
“Kas tead seda tunnet, et miski sinu elus röövib su energiat, aga mis… seda pole võimalik täpselt määratleda. Mis toimub? Pidev kõikumine tuju ja motivatsiooni osas, tegevuste edasilükkamine viimasele minutile ja sellega kaasnev süütunne. Kuidas mõista, mis viga on ja seejärel teadlikult olukorda muuta?”
“Kui sulle on tuttav tunne, et hommikul on ülimalt raske ärgata ning küsid endalt tihti: „Miks ma seda teen?“ Või tunned, et peaks pingutama rohkem, aga reaalne jaks on otsas, sest lihtsalt ei jõua vaimselt. Enda jaoks hetke võtmise asemel hakkavad peas ketrama hirmu- ja muremõtted: „Ei saa… mul jääb nii palju tegemata“, „Kui ma ei tegutse, siis juhtub …“ Justkui hirm ebaõnnestumise ees, mida tihti saadab ka süütunne. Need tunded võivad olla hoiatavad märgid läbipõlemisest.”