Rasked hetked on tulnud, et jääda

Lõpuks on kõik hästi… Aga kõik möödub, nagu mu isa kunagi mulle ütles. Kui on halvasti, see läheb mööda. Kui on hästi, ka see lõppeb üks hetk. Siis seisad silmitsi taaskord uue väljakutsega ning kõik hakkab jälle otsast peale, kuniks on hästi ja siis… Tead küll, mis järgmiseks tulemas.

Üks variant on ju kõik negatiivne endast eemale tõugata. Kontrollida kogu oma jõuga igat olukorda. Mõelda kõikvõimalike stsenaariumite peale, mis valesti minna võib ning teha kõik endast olenev, et takistada nende sündimist. Alati, kui olen nii käitunud, on soovimatu just saanud reaalsuseks, kuna ma üritan kontrollida midagi, mis pole minu kontrollida.

Teine variant ja parem variant on kõik raskused lihtsalt omaks võtta. See on ebameeldiv, kuna kutsub esile emotsioone, mida võib olla üldse tunda ei tahaks. Jällegi ajutine ebamugavus on tuhandetes kordades parem, kui on jõhkralt intensiivne ebamugavus, mis tavaliselt kipub juhtuma siis, kui väga palju on korraga kokku kuhjunud ja tekib n-ö plahvatus, kus kõik allasurutu esile kerkib. Aga leppida, et stress, ärevus, masendus, lootusetus, jpt ebameeldivad on elu loomulik osa, siis on kuidagi lihtsam…

Kui sa julged vastu võtta kõik emotsioonid, oled sa elus võitja.
Kui sa julged lahti lasta mõttest, et sa ei pea kõike kontrollima, oled sa vaba.
Kui sa oskad tegutseda emotsioonist olenemata, oled sa enda elu arhitekt.

Roomat ei ehitatud ühe päevaga! Raskuseid tuleb küll ja veel, aga sa oled need seni suutnud 100% ületada.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments